Algus

Tere-tere!:)
Nii paljudel inimestel on blogid. Ju see mingi moe-värk on.. Aga ärge arvake, et ka mina seda nüüd moe pärast pidama hakkasin.:)(jaa-jaa:D) Tegelikult olen ma selline inimene, kes mõtleb väga palju. Alati see välja paista. Tunnen, et nüüd on aeg, mil pean hakkama oma mõtteid jagama. Ei teagi, palju oleks neid, kes mu mõtteid lugeda viitsiks. Vist ei olegi.:) Blogist tuleb mulle endale tõenäoliselt kõige suurem kasu. Näiteks: lugedes aastatagusi kirju, mida saatnud olen, leian, et olen tänaseks tohutult palju muutunud ja arvan, et võibolla praegu ei kirjutaks ma ilmaski midagi sellist.. nii palju on sõnu, mida kahetsen. Tõenäoliselt kahetsen kunagi seda, mida praegu kirjutan, aga see pole hetkel oluline.:) Hea ongi, kui kahetsen. Enda pealt näen kõige enam, kui kiiresti üks inimene muutuda võib. Ei teagi, kas olen paremaks või halvemaks muutunud. Loodan vaid, et kui olen halvemaks muutunud, siis seda seetõttu, et saaksin selle võrra hiljem topelt parem olla. Just! Valutan südant seepärast, kuidas parem olla.
Peaksin vist lahti seletama, mida tähendab mu blogi pealkiri. Lugu on siis selline, et mõned kuud tagasi avastasin enda jaoks sellise artisti, nimega Jeff Buckley. Buckley on üks laulja, kellel oli hiilgav, ent äärmiselt lühike karjäär. Ta on minu arvates vaieldamatult parim laulja, parim kitarrist ja parim helilooja/sõnade kirjutaja! See on uskumatu, et mees, kes suri(30-aastaselt) siis, kui ma olin alles lasteaias, suudab praegu tohutult mu elu mõjutada. Ma leian tema ja enda vahelt väga palju sarnasusi. Esiteks on mul temaga täpselt sama muusikamaitse, teiseks oleme me mõlemad suhteliselt depressiivse meelega ja kolmandaks ei taha/tahtnud kumbki meist elu niisama tuulde visata, vaid kasutada seda selleks, et end oma loominguga ajalukku kirjutada. Sarnasusi on veel ja veel.. Ja kui nüüd mu blogi juurde tagasi pöörduda, siis selle pealkiri on sama, mis filmil, mis on Jeff Buckleyst. Ma ei taha olla tema koopia. Ma tahan olla peaaegu sama hea artist, kui tema. Sama hea ja parem ma olla ei saa ja ei tahagi.. Ma tahan kasutada tema loomingut ja isiksust selleks, et võtta sealt midagi endasse kaasa. Ma tahan õppida temalt seda, kuidas anda endast muusikas enam, kui keegi kunagi varem.
Lõpetuseks ongi paras teha propagandat kõige ebaausamal moel hinnatud artistile maailmas. Propagandaga aitan ma tal täita ühte tema soovi, ehk siis aitan kaasa sellele, et ta looming elaks ka siis, kui ta ise võibolla on juba unustatud! Tema lugu Grace on mu lemmiklugu.