Veider on see, et alati, kui mul midagi kehvasti läheb, ajab see mind kirjutama. Alati! Kui ma parasjagu siia midagi ei kriba, on mul mõni kaustik näpu vahel ja kirjutan sinna, mis pähe tuleb. Mul on kohutav vajadus "sellistel" hetkedel kirjutada. Mõni taob seinu, siunab, nutab, aga mina kirjutan. Mul on kokku 4 kaustikut, kuhu kirjutan. Üks voodi kõrval, üks kodus, üks väiksem kotis kaasas ja üks on erilisteks puhkudeks, kuhu kirjutan vaid parima käekirjaga. Viimasel ajal on teksti kogus tunduvalt suurenenud. Mu mõtted, mu tunded, kõik vahetult ja ka metafoorides. Sel nädalal on kõik suures enamuses halvasti läinud(va muusikaloo lotoneljapäev:)). Olen hullumise äärel.. ma peaks aja maha võtma, aga pole aega, mida maha võtta. Taaskord on tekkinud öö ja päeva äravahetamise efekt.. see tekib mul alati ühel põhjusel. Aga seekord on see teistmoodi. Ma olen jõudnud läbimurdele. Läbimurdele võitluses iseendaga. Alati olen "vaenlast" otsinud ümbruskonnast, aga olen jõudnud järeldusele, et ta on siiski minu sees. Haa, see oli praegu nagu tundemärk kahestunud isiksusest, aga eksite!:D See vaenlane on pigem nagu kogum tunnetest ja inimestest, kellest ma kuidagi lahti ei suuda lasta. Mul oli mingi komme omamoodi süüdistada kõige kallimat inimest siin maamunal selles, et ta nii armastusväärne on. Tegelikult on mu enda sees tohututes kogustes ärakasutamata armastust.. kõik tunded peavad milleski väljenduma ja kui nad ei väljendu, nõuavad nad seda. Näiteks kui inimene on kurb, peab ta nutma, karjuma, midagi taguma, vms tegema.. Kui ta armastab, peab ta seda väljendama. Kui ei ole võimalust, tuleb sellest lahti saada. See tunne on nii sõnadega seletamatu.. samahea, kui seletada šokolaadi headust inimesele, kes pole seda iial söönud. Kui saad jagada seda tunnet, on see ülim! Parim kõigist tunnetest, mida iial kogeda võib. Suurem, kui olümpiavõit! Ja kui oled seda kunagi väljendada saanud, tahad seda veel ja veel.. kui aga tuleb välja, et see kõik oli farss, jama, see ei tähendanud kellelegi mitte midagi, oled ribadeks.. see on see, mida tunnen. Kui Su suur töö on mõttetu, ära lase oma kallist aega raisata! Meie elu iga minutiga kahanevad meie võimalused, kallis sõber!
Sulle, kes Sa seal haiglavoodis oled, soovin ma ülikiiret paranemist ja kõike kõige paremat ja igakülgset tuge, mida Sa ilmselgelt ei soovi! Miss ya!:*
No comments:
Post a Comment