xymelin

Seitsmes päev haigena, viies kodusena. Olen melanhoolne köhiv vinguv sasipundar. Liiga palju kodusistumist. Mida ma päevad läbi teinud olen? Age of Empires II-te mänginud.:D See tekitab sõltuvust. Just lõpetasin lahingu, mis kestis 3tundi 40 minutit. Unreal!:D

Kas see on veider, kui kunstiinimene tunneb päevad läbi mingit valu kuskil sees ja haletseb aeg-ajalt oma idiootsust ja kentsakat välimust? Kas see on veider, kui ta tunneb, et ta ei fiti vahel mitte kusagile??

Beneath a dark and melancholy grove,

Mix'd with the cypress and the mournful yew,
The charming Sappho lay,
Melting in tears for her lost love
Whom envious fate had stole away.
And thus her words did her deep sighs pursue,
"Thou charming dear, thou better soul of mine,
Belov'd by all the Nine but most by me,
The rival mistress of thy harmony.
How oft did we those raptures prove
Which fed the pamper'd god of love,
And seem'd to gain attention from above,
Whilst list'ning mortals here,
Mov'd by thy skill, attentively drew near.
Envy herself could not forbear.
My mind's all discord, since that mournful day
I ne'er could sing or play.
My harpsichord and lute have long been mute,
A swelling grief siezes on ev'ry string,
And I weep when I should sing.
This only for my pride I find,
Tho' the gods were to me unkind,
They of themselves and heaven took care,
And robb'd this world of what they wanted there."

by Henry Purcell

melanhoolsus

suema

Mul olid terve nv peas mu dirigeerimislood. Nüüd vist sain mõne selgeks kah.
Ma jõudsin nii vähe aega maal olla. Aga ma ei tahtnudki enam, sest mulle avaldati mingil imelikul viisil armastust seal.:S mul on nii kahju seepärast.. see inimene on mind kummitanud juba aastaid, otsinud mu tähelepanu, mitte küll 24/7, vaid nii üle poole aasta ja siis taas lühemate pausidega. Aga ta ei ole mitte ühestki asendist mulle "sedasi" meeldiv.:( sel nv-l ma nägin tema silmis seda, et ta on rohkem sees, kui ei kunagi varem ja see hirmutab.:S ta lubas nii palju endas minu nimel muuta, aga jah.. mulle pole seda vaja.. ma soovin tema puhul kõige enam seda, et ta juba edasi läheks..

Kui Sul on rohelist, siis ma tahan, et Sa tuleksid minu juurde. Ma tahan Sinu ja Su rohelisega sõbraks hakata.:)

HEAVY METAL, KÄISIN *****!!  (SPOILER ALERT: see pole tegelt heavy metal, aga tühja kah)

Do you think this is a mother fucking game??

Goodbye... and Hello!:)

Õues on nii külm. Lina all on juba nii jahe magada, et mul jäi täna öösel kurk haigeks. Vb on asi ka selles, et ma olen mitu päeva järjest koguaeg laulnud. Ma tahaks praegu ka laulda aga öö on ja emps ärkaks üles kõrvaltoas..:( Eniveis.. suvi on vist läbi. Võtsime täna kõigilt põldudelt kartuli üles('m exhausted as hell..). Ja siis ma olen mitu päeva võsa maha võtnud. Pidevalt õues olles hakkasin sügise lõhna haistma.. mis tekitab masendust.. ma tahan masenduses olla.

Kuna ülehomme algab kool, enne mida võtan osa veel konverentsist "LGBT ja kool"(soooo excited!!), võib võtta suve juba kokku kah. Kevadel arvasin, et veedan kogu suve sõpradega kuskil ringi aeledes, bändi tehes ja lihtsalt olles.:D Tegelikult oli nii, et magasin koguaeg õhtuni ja öösel vahtisin arvutis, lugesin mingit paska, mängisin arvutimänge, mängisin kõriaugunu kitra(olen nii palju arenenud, et nutt tuleb peale), tegin igasuguseid töid, mida maal saab teha, ntx tegin heina MITU PÄEVA selle mothafaking vihma pärast, püüdsin kala nii landi kui ka noodaga, juhtusin veoautot, niitsin lambaid, tegin puutööd aga murdsin peitli pooleks ja siis jätsin katki, raiusin võsa maha, lõhkusin ja ladusin kahe vanaema puud ja nüüd siis vist sai suvetöödele punkt 3 põllutäie kartulivõtuga. Jaanipäeval olin drunk as hell, klassikokkutulekul jõin rohkem, aga olin kaine kui kurat. Pärast klassikokkutulekut saatis klassivend mulle smsi stiilis, et kas ma tahan temaga olla.. sooooo awkwarrrrd. Mai teadnudki mida talle vastata.. et kas ta jätab mu kutina külmaks või et mehed jätavad mu üleüldiselt külmaks.:P igatahes ma solvusin ta pihta. Ta on hea poiss ja ma mõtlesin temaga koos peol olles, et sellele kutile ma hakkan pärast kooli helistama ja käsin tal endaga kuskile jalutada, juua koos mingit pläusti, rääkida kõigest. Ta on selline don't-give-a-fuck tüüp. Ma pole temaga kunagi tülitsenud. Ja nüüd selline sms. Ma olin solvunud ja vihane ja kurb.:/ Ise ta on ühe tüdrukuga suhtes praegu!:( ta lihtsalt lõhkus mu usaldust. Aga vaatab, mis saab. Tahan temaga sügisel millalgi kokku saada, kui see jama rahunenud on ja asjadest rääkida.

Suvi oli siis ühesõnaga selline, et olin enamasti üksi. Või siis oma koeraga kahekesi. See oli nii hea. Mul tekkis depressioon vahepeal. Ma ei tahtnud enam süüa ja magada ja tulid igasugused halvad mõtted pähe. Ei, ärge kartke, ma tahan väga elada!!!! Mulle meeldib elada ja see asi pole üldse nii raske!:) Aga lihtsalt: i want to go deep-deep down, near to the bottom, than come back and tell everybody how it was. Tahaks midagi väga halba teha. Tahaks mõneks ajaks kuskile päris üksi minna, ilma teiste inimesteta ja siis olla nii. Kõik muusikud peaksid seda kogema. Sa ei tea muidu, millest Sa laulad!!

Ma olen nagu kass. Mul on kassi iseloom. Mulle meeldib üksi aega veeta, kuid ma tahan, et teatud distantsil oleksid teised inimesed, et ma saaksin nende juurde minna, kui ma tahan, kui mul vaja on ja tuju tuleb. Mitte, et ma ei hooliks teistest, aga.. mai saa midagi parata. Sain aru, et ma ei saa oma "kasluse" pärast kellegagi suhtes ka eriti olla.. siis saaks, kui see suhe rajaneks MINU tingimustel. Aga see poleks ju õige, kui üks pool ei arvestaks teise tunnete/vajadustega. Aga ma tunnen, et ma lämbun, kui ma olen kellegi küljes kinni, pean olema tema juures, kui ta tahab, mitte siis, kui ma tahan.. ma lämbun, kui keegi tuleb mu tuppa, minu voodisse siis, kui seda eeldatakse paari puhul, mitte siis, kui ma tahan teda enda lähedale. Aga vb mul on vale arusaam suhtest jäänud. Aga äkki ma olen hoopis väga isekas ja paha inimene.. inimesi ma armastan, selles pole kahtlust, ausalt! Eelmine suhe läks sedasi lõhki, et me mõlemad lämbusime lõpus. Hea, et see läbi sai. Ta oli ka nagu kass. Ta käib siiamaani minu juures mõne päeva kaupa, kui tal tuju tuleb, mis juhtub nii umbes paar korda aastas.:)

Back in Tallinn tomorrow!

Aga praegu ongi vist kõik üle tüki aja. See you around, suckers!:)

Ma armastan Sind!

M

mustikas

Ma olen praegu maal. Ja ma jään siia mõneks ajaks. Ema tõi täna koju mingit šokolaadi, mis sai esimesest suutäiest alates minu lemmikšokolaadiks ja mille maitsmise tagajärjel virutasin ma selle ema ette lauale, sest see oli nii hea, et ma oleks selle lihtsalt ära söönud, kuid seda oli palju. Aga ma ei tahtnud seda teha ja läksin oma tuppa ära. Homme lähen veel rohkem maale ja olen ilus. Mul on nii valus istuda, sest põlesin rannas ära. Ma ei saa Pärnus üldse liikuda, sest ma näen liiga palju tuttavaid koguaeg. Aga kallistada saab kõvasti! Sest ma pole ammu Pärnus käinud. Ma tahaks Uebandat kuskile kuulama minna, aga ma ei tea, millal ja kus nad jälle esinevad. Ma tahan, et inimesed armastaksid end ja ei otsiks teistelt haletsust seetõttu, et nad iseend ei armasta. Sest inimesed ei saa teisi inimesi armastada, kui nad ei armasta iseend.
Kell on pool kaks öösel, aga õues ei ole üldse pime. Ma tahaks kuskil vaikselt olla.


live it. love it. learn it.

lilled ja liblikad

Vahel tunnen, et ma nagu ei väärikski nii ilusat elu, kui mul praegu on.:) Mitte, et mul kõik olemas oleks, mida sisimas tahaksin ja et mu elu sihtmärgid kõik saavutatud oleks, aga lihtsalt... Mul on viimase aasta jooksul üle mõistuse head ja kallid sõbrad tekkinud. Friendship level on hetkel:"kärva maha, koer!" või siis:"viskan su trammi alla, junn, kui sa enne rääkima hakkamist kätt ei tõsta!" või siis need üksteise lõunasöögi rikkumised kohvikus soola-ja pipratoosi tühjaks valamisega toidule või joogile. See on juba selline sõpruse level, millest keegi teine kõrvaline aru ei saa, sest see tundub olevat üksteise mõnitamine või lihtsalt pahatahtlik käki keeramine vms.:D Minu arvates see on nii armas, kui su parim sõbranna ütleb sind kohates:"tsau, sitakott, kuku trepist alla, saad facelift'i!":D oeh, mai tea.. nad on nagu sellised sõbrad, kellele sa võid rääkida rohkemast, kui oled rääkinud oma kallimale või mõnele teisele sõbrale, keda tead mähkmeajast saadik. Nad peavad naljakaks mu lõputut haiglase alatooniga jutuvada, kui ma purupurjus olen ja ma ei pea nende ees hiljem kaine peaga seetõttu piinlikkust tundma.:D Nad on aastaga lihtsalt nii lähedaseks saanud, et olen nende ees kapist välja tulnud nii, et pärast seda julgevad nad minuga endiselt aeg-ajalt ühes voodis magada või minu ees riideid vahetada.:) Ja endiselt lendavad need lõpmatud pede-ja tildonaljad.:D
Kõige ilusam asi selle sõpruse juures juhtus mõni päev tagasi hommikusöögilaua ääres pärast üht väga tormilist sünnipäeva, mil üks meist sai 21. Nokkisime kõige noorema kallal meist. Tema väitis seepeale:"mina suren teist kõigist viimasena, sest olen kõige noorem!" Meie aga ütlesime:" kas sa üldse ette kujutad, kui igav su elu siin maa peal olla võib, kui pead ilma meieta seda kõike meenutama, mis me siin korda saatsime!" Siis ta jäi üsna mõtlikuks ja ütles:"seda küll..". Ma ei tea.. mulle tõusis küll klomp kurku hetkeks, kui mõtlesin seal samas, et need on need inimesed kellega tahaks 100 aasta pärast kuskil verandal istuda, tekk põlvede, ja meenutada kummeliteed juues, kui pikk ja kaunis sõprus see olnud on ja mida kõike me koos läbi oleme teinud. Ma lihtsalt armastan teid nii kohutavalt!


Viimasel ajal on juhtunud veel nii palju, et kool on nüüd praktiliselt läbi. Veel mõned meeldivad vestlused paari õppejõuga, kes on minu arvates tõelised intellektuaalid ja seejärel ongi kõik! Suvi!:) Võlgu pole, 68 EAP-d peaks kenasti laekuma. Suvi aga tuleb sel aastal loodetavasti jälle teistsugune. On tekkimas bänd, mis tekitab minus üha enam sõltuvust. Tahaks bändiga kuskile ära escape-da ja lihtsalt 24/7 pillide taga vegeteerida ja mingit ülimat kunsti toota.:) Mingid kanalid on minus avanemas, kust tuleb midagi väga ilusat.. mul on olnud koguaeg probleeme sellega, kuidas see parareaalsus, mis minus elab, nähtavale tuua. Nüüd aga hakkab see kuidagi väga loomulikult toimuma. Eikuskilt tulid geniaalsed riffid, kuidagi said paberile need sügavad tunded minus.. mitu ilusat lugu lühikese ajaga. Oeh, tahaks lihtsalt kõvemini rokkida, kui keegi kunagi varem.:)


Something by one of God's most beautiful creations: Forget her

You know you are fucked if u find out that the most difficult exam is in next 2 weeks!

Jumalasta ulme ju. Saate siis aru, mida ülikool inimesega teeb. Ma ei suuda enam muusikat kirjutada!
Täielik liinitöö on see ülikoolis õppimine! Ma olen nagu ülesöödetud broiler! Miks ma pean mängima teise helilooja pala nii, nagu tema selle kirja pani?? Kurat, kuidas te saate väita, et seda üldse niimoodi mängiti? Mingeid salvestusi pole ju 18-19 sajandist ega ka varasemast! Miks ei võiks muuusika oma elu elada ja areneda? Miks peab klassikaline muusika olema surnud muusika, mis on mingites stampides kinni?? Konservatooriumi õige nimi peaks olema konservitehas! V noh, konservatooriumis ongi ju "konserv" sees.. tõenäoliselt põhjusega..
Ma olen nagu kooli külge kinni seotud, käte-jalgadega. Dšiisas, kas ei võiks lasta tudengitel ise ekperimenteerida, elu pakutavaid väljakutseid vastu võtta, mõelda ise?? Istuge sisse omale see süsteem! Korjake ise omale punkte nagu sitta pilpa peale! Kui ma omale mingi epic bändi kokku saan, tõmban nahhui siit LA-sse, hakkan õppima MI-s ja hakkan niimoodi lugusi kütma, et vähe pole. Kuid noh, see on väga ebatäenäoline ja šlikerdan ikkagi mingeid punkte omale kuidagi..
School is a waste of time!

Meanwhile..

Ma luuletan jälle, babe!:*
Vana hea salvrätikule rokkimine kicks in!

Love, love, love!!

Muusika!

Mul on viimasel ajal tekkinud aukartus sellise imelise asja ees, nagu muusika. Ma olen selle sees, ma tarbin seda päevast-päeva, ma rebin selle nimel niiet veri ninast.. ma läheks lolliks vist, kui ma enam ei kuuleks.. ei, siis ma vist tegelt hakkaks tegelema maalikunsi vms-ga, aga kindlasti kaoks suur tükk minust, kui ma enam ei kuuleks v ei saaks mingil muul põhjusel muusikat teha. Tegelt "teha" seda iseenesest ei saa ju. See eksisteerib kogu aeg meie ümber! Ma ei mõtle selle eksisteerimise all seda, et me kuuleme muusikat. Muusika on justkui keel, milles ei saa kõnelda. See on jutustamine millestki kõneldamatus keeles, milles ei saa jutustada. Samas kui esitada mingi muusikapala, puudutab see inimest, loob talle mingid uued võimalused midagi kogeda, vähemalt on muusikal sellline eesmärk. Kui kontserdil ei olnud ühtegi inimest kuulamas, keda kuuldu oleks puudutanud, oleks see üritus luhta läinud. Iga esitus maalib mingi pildi, mis jääb meid alatiseks ümbritsema. See esitus ei pea olema ilmtingimata salvestatud, et ta meid ümbritseks, vaid ta jääb lihtsalt meie ümber. Nii on! Me võtame muusikat enda ümbert ja ideaalis anname seda ka tagasi. Parimad muusikud annavad rohkem, kui võtavad. See muidugi ei tähenda, et üks truu kuulaja, kes pealtnäha ainult võtab, oleks mingi muidusööja. Ta on lihtsalt keegi, kes laseb end muusikal pühitseda. Parimad artistid ja laulud elavadki sellist elu: nad ei lase end iial unustada. Parimad artistid oskavad täpselt leida need detailid enda ümbrusest, mida laulu panna, et tuleks välja midagi kordumatut, revolutsioonilist, unustamatut, hinge puudutavad, elustavat..
Muusika on imeline! Kirjeldamatu kirjeldamine keeles, mida pole olemas!

Postituse lõppu tasukski mul lisada laul ühelt kõige rohkem andnud artistilt muusika ajaloos. Nina Simone - She put the spell on me.:) Ta on Naine suure algustähega! Üks neid artiste, kelle kontserdile saamise nimel varastaks, valetaks, rööviks ja tapaks.  Kuigi ma pole üldse selline inimene!:D Aga ma armastan nii kohutavalt teda ja teadagi ju, mida armastus inimestega teeb. Aga olge rahulikud, Nina Simone laulab hetkel Jeesusele taevas, seega no killing!:) Oh, I'm so weak when I hear her singing..

Palun pese nõud ära

Tänane päevaplaan:
Ärgates pesin natuke nõusid. Seejärel asusin nõusid pesema. Siis jõudis järg nõudepesemise kätte. Siis ei jäänud enam muud üle kui nõusid pesta. Kui olin juba päris palju nõusid pesnud, oli vaja ka nõud ära pesta. Siis pesin nõusid!!!!
Siis pesin nõusid!!!!!!"!!!!!
Siiis pesin nõusid!!!!!!!!!!!
ja siis pesin fucking nõusid!!!!!!!!!!!
siis pidin hakkama nõusid oesema.
ja olin taas uuel ringil nõusi pesemas.
siis avastasin end nõusid pesemast
mis oli vajalik nõudepesemise jaoks.
nii palju nõusid - kõik mustad: hakkame nõusid pesema!!
ja siis hilisõhtul, kui kõik poed suletud, avasin külmkapi ukse ja tegin avastuse: mitte midagi ei ole sinna puhastele nõudele panna!
ls4wetpvam3wytbvpaqybvö5

mh...

Hey!:)

It's been a while since i saw you for the last time.:)

Ohh.. nii palju tahaks öelda, aga ei tea kas ja kuidas öelda.
Praegu on siis sess käimas. Koopainimese imidž on mul seetõttu. Kool-kodu-raamatukogu on põhimarsruut.:) Aa, aastavahetus oli viimane kord, kui sai tuuldumas käidud. Paugud-möllud-värgid vaatasime vabakal ära, siis tšillisime kursakaaslastega vanalinnas ja siis põrutasime Lasnamäele, kus olime päiksetõusuni välja kellegi tuttava-tuttava juures.:)
Nüüd on vaja veel kaks eksamit sooritada ja võib kenasti talvevaheajale minna..

Mu blogi taustapilt on nagu kaader õudusfilmist.:D
Korteris on niiiii külm, 16 kraadi aind. Pole ka ime, kui aken puruks.-.-
Vannitoas on naabrite söögihais konstantselt.
Mul on fb-s austaja. Mingi ameeriklasest vanahärra.:D
Koolis sain garderoobimuti käest möliseda. Käisin pausi ajal suitsul, kuid ilmselgelt on see toariietes liiga ekstreemne. Kui mantli järele läksin, ütles too mulle:"kui suitsetamas käid, siis võta mantel klassi kaasa!". Issver, miks sind üldse sinna tööle vaja on, kui sa ei taha oma tööülesandeid täita!..

Ma vajan mingit muutust. Uskumatu, et eriala, millele olin aastaid tahtnud saada, ei rahulda mind enam. Tahan mujale minna.. täiesti jube, kui vastumeelne on mulle praegune eriala. Kuid kuhu ma keset aastat lähen..
mul on ka mingi isiksuse muutumise faas praegu. Otsin lihtsust taga.. ma olen nii keeruline praegu, et ise ka aru ei saa enam endast. Ja miskipärast ma ei tahagi, et keegi teine minust aru saaks. Aseksuaalseks olen muutunud pärast seda, kui sa, K, mulle haiget tegid! Aga ma ei süüdista sind selles! See on mulle kasulik praegu. Võib olla ikkagi soovin suhet, aga see peab sellisel juhul olema midagi lihtsat ja tingimusteta. Suhtest vaba olek inspireerib mind praegu. Saan kirjutada muusikat rahulikult ja püüda kuidagi kooliasjadega hakkama saada. Suhtesoleku ajal olin kooliga nii jännis, kui üldse sai olla.:D Keskkooli ajal siis. Kuid nüüd, ülikoolis, oi, tulen toime vaid ennast kehtestava isiksuse, mitte agressiivse ega alandliku isiksusega. Äärmused panevad mind ühest küljest süüdi tundma ja teisest küljest lihtsalt kannatama. Eelmine tüdruk mul ju oli iseloomult agressiivne, ehk nõudis, nõudis ja veel kord nõudis. Ei, nõudmises pole midagi halba, kuid teatud hetkedel tuleb nõuda võimaluste piires.. ma usun, et kumbki meist ei taha, et koolist välja kukun, või selle aasta võlgadega lõpetan.
Kuid siiski hea tunne on, kui raske koolipäeva lõpus koju tulles võtab keegi su oma embusse. Kuid mitte alati. Ma tahan päris palju üksi olla. Päris palju. Armastada tuleb ka mõistusega, mitte ainult südame ja tungide järgi, muidu jääb inimene pimedaks ja siis minnakse nõmedaks ja tehakse haiget... Naljakas on see, et olles mõni aeg tagasi üle saanud hukule määratud suhtest, on mul kohe vaja uut otsida.. mis mul viga on. Olen abielus muusikaga, kuid 99% muusikast räägib armastusest. See vist teeb mind haigeks. Paneb otsima kellegi luust ja lihast järele. Oeh, ma ei tea ise ka, mida ma tahan. No kui see õige inimene silmapiirile ilmub, küll siis tean mida tahan, ja võtan siis ise seda, mida tahan.

Igatsen vihma käes olekut, olles vihma embuses, igatsen pimeduses olekut, olles pimeduse embuses, igatsen kurbuse käes olekut, olles kurbuse embuses, igatsen armastuse käes olekut, olles armastuse embuses..

Lase end armastada, siis sind armastatakse.:)
Love,
Jewel Box